MK finaali lühirada

Eile sai päevake lebotada ja nüüd vaja lühirajaks soojaks saada. Kehaline seis on hädapärast rahuldav, üleeilne kangus on siiski veel sees.

Plaanin teha üleeilse vigade paranduse ja kavatsen jookusle läheneda teistsuguse orienteerumistehnikaga, mis loodetavasti sobib rohkem kaardistusstiiliga. Kasutan kompassi rohkem ja kaarti vähem...

S-1

Üldsuunaga mäest üles. Paika saan end künka ja seljandiku vahel, kust võtan uue suuna. Punktikohaks olev küngas jääb täpselt kuuskede taha ning on alles viimasel hetkel nähtav, kuid probleeme ei teki. 

1-2

Üldsuunaga valge metsa nurka, kust uus suund läbi rohelise. Teisel pool silmad käima ning küngas paistab.

2-3

Suunaga mäest üles. Tee peal märkan kaljut koos naiste punktiga, mis paneb asukoha paika ja varakult hakkab ka minu punkt paistma.

3-4

Proovin olla agressiivne ja lähen otse. Raiesmik on üllatavalt halvasti joostav, risune ja kivine. Teisel pool rohelises hoian piinlikult suunda ning edasi nõlva peal tulevad vastavalt kalju, kivid ja kivi ilusti vastu. Punkti asukoht künka tõttu lihtne. 

4-5

Suunaga mäest üles ning lagendik paistab üsna kaugelt. Punkt kohe selle taga.

5-6

Suund peale ja kaamerad juba paistavad.

6-7

Liigun valge metsa kaudu veidi kõrgemale enne kui pisikese kalju järgselt rohelisse keeran. Rõhun kompassile ning märkan ees kivi. Reageerin vasakule ning märkan ka madalamal punktitähist (enne kaljut, mis tundub korraks alamõõduline). 

7-8

Suunaga rohelisest välja. Paremat kätt näen eemal suurt kivi. Kõlvikupiir on äärmiselt ebaselge ja ignoreerin seda. Õnneks näen enne punkti olevat kivi ja veidi tajun ka helerohelist (kuigi see on üsna loominguline). Punktikivi on ise päris sammaldunud, kuid teisel pool siiski tähis olemas.

8-9

Suund. Metsaveotee. Kivi, kivi. Suund ja punkt. Päevakulik etapp.

9-10

Liigun suhteliselt otse, kuid kerge paremale kallakuga, et tõusu pisut laugemaks siluda. Rohelises taban ilusti kive ning see annab edasi mäest alla jooksmiseks hea pidepunkti. Enne punkti olev pikem nina osutub oodatust lamedamaks, kuid õnneks märkan kaduva raja otsa ära, mis lubab enesekindlalt punkti rünnata.

10-11

Üldsuunaga minema. Eespool naisjooksja selg, kaamerad ja joogilaud aitavad kaugelt punkti rünnata.

11-12

Suund ja punkt. 

12-13

Suund, soonurk, piki orvandi serva ja lõpus läbi orvandi punkti. Kuna mäest üles on tempo aeglane, siis polnud probleem kõik detailid välja lugeda (ja enda arust ka kaardistamisvigu tähele panna).

13-14

Suund peale ja punuma. Sood on arusaadavad, nähtavus hea ning etapp seega ka päris lihtne. 

14-15

Suunaga piki nõlva. Tee peal olev kalju tundub olevat pigem mingi kivirisu. Punktikohaks oleva tipukese näen eemalt ära, kuigi see meenutab pigem lamedat nina.

15-16

Suund. Alguses tundub maastik ujuv ja ebaselge, kuid enne punkti muutub konkreetseks ja lihtsaks. 

16-17

Suunaga mäest alla. Nõlva peal on üpris suuri kive selgelt rohkem kui kaardil ning ei ole päris kindel milline neist see ründepunkt võiks olla. Kui tundub, et olen piisavalt madalale juba jõudnud jään korra seisma, et kontrollida olukorda. Hetk hiljem märkan 10m kaugusel kuuse varjus sammaldunud kivi koos tähisega. 

17-18

Suunaga piki nõlva. Orgu laskudes laveerin plaanitult kaljude vahel läbi ning läbin ka orukese. Teisel pool orgu nukki ületades tuvastan tipukese, kuid ei ole päris kindel kas see on parempoolne või vasakpoolne. Hetk hiljem aga paistab vasakut kätt kalju koos punktiga. 

18-F

Tugirada lõpuni. 

Seekord siis ajaga 39:56 koht 92 ehk sama, mis tavarajal. Samas 144 mehe konkurentsis. Kaotus 10'39''

Enda sooritusega olen siiski rahul, sest vältisin konkreetseid vigu. Samas tundub, et rada oli tehniliselt ka tavatult lihtne ja füüsiline võimekus tulemustes otsustav. Valitud o-tehnika töötas hästi: kasutasin 100% kompassi ning kaarti lugesin minmaalselt vaid trajektoori kinnitamiseks. Küll aga oli tänase võistluse maastiku iseloom ka sobivam siinse kaardistusstiili kasutamiseks ning kokkuvõttes väga suurt vahet o-tehnika muutus vb. ka ei toonud. 

Homme teatevõistlus.