Kiire plaanide muutus ehk MK finaali tavarada

On rutiinne teisipäev ning juhtumisi tööl ka valvekohustus. Seega terve päev tööl ning öösel 6 tunniks koju magama. 

Keset tööpäeva on rahulik ning mõtlen pisut eesseisvatele plaanidele. Neljapäeval on väike kohalik võistlus ühisstardist. See sobiks siis intensiivsemaks trenniks ning nädalavahetusel võiks midagi toredat perega ette võtta. Äkki läheks kõrgemale mägedesse väikesele matkale? Või uuriks hoopis kajaki rentimise võimalusi ranniku saarestikus?

No ei oska eriti veel otsustada ja kõnnin lõunat sööma. Vaatan korra telefoni ja märkan uut sõnumit. 

Selgub, et Kenny loobus MK võistlustest ning üks stardikoht jääks täitmata. Seega siis küsimus, et kas saaksin minna lühikese etteteatamisega siiski koondist esindama? Esimene distants oleks juba ülehomme ehk neljapäeval.

Võtan mõtlemisaja... Eks esimene eeldus on üldse töölt vabade päevade saamine. Seega uurin ülemuselt, kas üldse saadakse osakonnas ilma minuta hakkama. Pärastlõunaks selgub, et töökoha poolt oleks võimalus olemas. Edasi on dilemma perega - eks oleks tahtnud selle aja elukaaslase ja lapsega veeta, eelistatult looduses. Teisalt aga tunnetan ka enda rolli just tagavara liikmena ning ei taha selles rollis altvedaja olla (suures osas ka teise teatetiimi kokkusaamisel).

Kolmandaks tuleb veel uurida ka seda, kas lennuliiklus üldse lubab õigeaegselt kohale jõuda. On ka teoreetiline variant joosta ainult laupäeval ja pühapäeval. Samas on reisi toimumisel juba mõtekam teha võimalikult palju võistlusstarte.

Uurin, et lennukiga minekuks on põhimõttelised variandid olemas (kuigi kellaajaliselt üsna ebameeldivad). Seega lõpuks, olles saanud ka perelt nõusoleku, otsustan ikkagi kiirkorras reageerida ning Kuopiosse kohale sõita. Heast võistlusest on ikka rske ära öelda.

Teisipäeva õhtul ostan lennupiletid ära. Ööseks saan koju magama ning hommikul pean kella 7 paiku tööl tagasi olema, et valve ära lõpetada ning üle anda. Kolmapäeva hommikul otsustan tavapärase tööle jooksmise asendada rattasõiduga, et veel viimasel hetkel homseks mingit värskust tavaraja tarbeks tekitada. Õue astudes aga tuleb rinda pista korraliku paduvihmaga. Olen minutiga läbimärg ning kihutan läbi vulisevate vete haigla poole. Haiglas saan oma kohustused umbes 3 tunniga tehtud ning siis jälle vaja läbimärjad riided tagasi selga panna ning rattaga tagasi koju sõita. 

Kodus kiire pakkimine, söömine ning mõned asjatoimetused ja siis rongi peale. 

Reis on muidu küllaltki sujuv, läbi Oslo ja Helsingi lennujaama, kuid Helsingis on pikk ooteaeg ning lend Kuopiosse jõuab kohale alles kell 1 öösel. 

Olli-Markus oli lennujaamas vastas ja viis majutusse. Magama saan umbes kell 2. Unetunde õnnestub koguda ligi 4-5 tundi. Eriti ei aita kaasa ka see, et eelmised ööd on olnud vähese unega.

Hommikul puder ja kohv ning kell 9 sõit karantiini. 

Karantiinis eriti passimist ei ole, stardiaeg suhteliselt varane. Soojendusel mingit erilist särtsakust ei ole, kuid õnneks suremise tunnet kah ei ole. Skandinaavia maastikku enam kartma ei pea ning plaanin minna jõuetekohast jooksu tegema. 

S-1

Start on praktiliselt starditähise juures ja seega tuleb võtta kiirelt suund ja liikuma saada. Loen ilusti välja tee peale jääva künka ning eemalt paistab punktipiirkonna detailsem pesa. Kontrollin suunda ning eemalt paistab punktikohaks klappiv tipuke. Jooksen selle taha, kuid punkti pole. Proovin siis ümbritsevast maastikust ja kaardist sotti saada. Näen kahte kaljut ja paari küngast, mis oleks justkui ka kaardil olemas, kuid nende paiknemine ning suhe ülejäänud objektidesse ei tahtnud kuidagi kokku minna. Segadus kasvab. Pärast natuke mõtlemist saan aru, et kaardi ja maastiku kokku sobitamine ei taha õnnestuda ning võtan kasutusele teise taktika ehk kammimise. Jõuan vaevu kaks sammu teha, kui märkan punkti endast 10m kaugusel. Punktiobjektiks olev piklik tipuke aga lõpuni eriti tajutav ei olnud. Mis siis ikka - kaduma läks pool minutit, mille kirjutasin kohanemise arvele. 

1-2

Üldsuunaga orgu ja siis kahe künka vahelt punktini. Vormid olid suuremad ja selged ning probleeme polnud.

2-3

Otsustan vasakpoolse variandi kasuks, et vältida osaliselt maastikku ning tagada lihtsam punktile liginemine. Etapi alguses ksutan üldsuunda ja suurt elektriliini orienteerumise lihtsustamiseks. Teeotsa saan mugavalt kätte. Põldudele jõudes selgub, et esimene lage on värskelt üles küntud ning pehme ja väsitav - sellega lõikas nüüd veidi näppu. Edasi aga tee peal katsun etappe ette lugeda. 

Punktile liginedes õnnestub kaljunukid välja lugeda ja punkti saan lagipähe.

3-4

Lühike etapp ja selged vormid - lihtne.

4-5

Üldsuund, mäest alla, üle pikliku künka ja punkt juba paistab. 

5-6

Üldsuund, pärast kraavi ületust pean veidi paremale korrigeerima aga punkt paistab varakult.

6-7 

Teevalik otsejooksu kasuks. Alustan jälle üldsuunaga aga kraavide ja küngaste piirkonnas taban metsasihti, mille abil saab üsna pikalt kontrollimatult joosta. Vaid sihi lõpus läbi helerohelise tuleb suunaga teeotsa tabada. Edasi on pikalt teejooksu, kus võtan ka geeli, sest ees peaks olema joogipunkt. Lõpus asun punkti ründama kraavi otsast. Taban pisikest kollast ning sealt hakkan tajuma ka orvandit, mille otsast tahaks leida punkti. Kallutan end orvandi tipu suunas ning jõuan enda arvates punktipiirkonnas ka võsast välja. Samas ei märka ei punkti ega ka tipukesi. Näen vaid üht suuremat küngast läänes. Tekib mõte, et äkki olen veel orvandis liiga madalal ja vaatan paremale. Eemalt märkangi punktitähist ja joogilauda, kuigi need on üllatavalt kaugel. Sinna jõudes aga punktinumber on vale! Sain koheselt rajameistri lõksust aru - topelt joogipunktid. Läksin tagasi kus algselt olin ning piilusin veidi kaugemale võsatuka taha, kus oli ka minu punkt koos joogilauaga. Kaduma läks vast 1,5 minutit. 

7-8

Alustan ülduunaga ning ühel hetkel vajun oru põhja. Liigun teiselt poolt kohe jälle üles ning hakkan pikkamisi ennast paika loksutama. Näen ühte soosoont, mille järgi panen end paika ning üldiselt ka muud asjad klapivad, kuid see klapp on selline õhuke ning püsib teatav ebakindlus sees. Edasi näen juba sobivat punktipiirkonda, kuid seal paistab ka üsna suur ja dominantne küngas, mida kaardil ei tuvasta. Aiman, et tegemsit vaid pooljoone ninaga, kuid imelik siiski. Õnneks on punkt ootuspärases kohas ja pikalt juurdlema ei jää.

8-9

Proovin esmalt leida mingeid häid kanaleid läbi künkliku piirkonna, kuid midagi ilmselget silma ei hakka. Võtan seega üldsuuna ja lasen maastikul ennast ise juhtida. Liigun üsna sujuvalt ning sood läbides panen end ka kaardil kindlalt paika. Edasi tuleb lihtsalt mööda orvandit punkti joosta. Tõusen piki orvandit ja proovin silmadega otsida punkikohaks olevat kaljut. Eespool märkangi kaljut, kuid selle ees ei ole ühtegi punkti. Kontrollin veel legendi ning vaatan, et kalju peaks olema 1,7m kõrge. See kalju, mida ma näen tundus pigem 1,5m olevat. Samas ei kaardil ega ka legendis ei ole viiteid rohkematele kaljudele punkti ümbruses. Kahtlustan, et olen pisut liiga kõrgele tulnud, sest just kõrgemal peaks kaardi järgi veel kaljusid olema (mitte madalamal). Lähen siis nõlva peal madalamale ning teen väikese tiiru. Proovin ka poollageda ja valge servast aru saada, kuid reaalsuses on kõik üks suur poollage. Madalamal igatahes ühtegi kaljut ei ole ja lähen siiski kõrgemale vaatama. Kui olen juba piisavalt üles liikunud, siis märkan, et esialgselt nähtud kalju taga paistab veel üks kalju. Ja loomulikult seal see punkt siis ongi. Olen üsna frustreeritud ja ebakindlus kaardi suhtes pidevalt kasvab. Viga jälle 1,5 min.

Punktikoha võrdlus vana kaardiga:

9-10

Kulgen kindla peale paremalt mööda veidi suuremat orvandit. Orvandite hargnemise piirkonnas on küll jälle raskusi kaardist arusaamisega, kuid eemalt paistavad kaameramehed ja reklaamsildid, mis annavad kindlustunde. Punktikoha taban ära.

10-11

Üldsuunaga metsaserva poole. Tee peal näen vasakul jahitornikest. Metsa sisenedes aiman, et olen joonest pisut vasakul, kuid millegi pärast ei suuda enda ümber nähtut siiski kaardil nähtuga kokku viia. Sügavamasse orgu laskumine on vähemalt konkreetne ning ka sealt teiselt poolt välja ronimine, kuid ka teisel pool orgu näen enda ümber reljeefivorme, mis ei taha ühegi kaardil kujutatud vormiga kokku klappida. Saan aru, et olen hädas, sest punkti piirkond peaks juba päris lähedal olema, kuid kontroll täpse paiknemise kohta puudub. Liigun ebalevalt edasi ning ees on üsna suur ja dominantne seljandik, kuid kaardil vastavat asja ei tuvasta. Otsustan, et ronin selle seljandiku peale, et parem ülevaade saada ning loodetavasti ka midagi tuvastatavat näha. Nõlvast üles saades aga kukun järsku punkti. Number sobib! Jess! Vahel peab ikka õnne kah olema. Samas kõhklemiste peale kadus vähemalt pool minutit kindlasti.

11-12 

Kaardipööre ja kohe lühike etapp. Alustan ettevaatlikult, sest olin äsja vaimses mõttes orbiidil, kuid õnneks sellel etapil on väga konkreetne sooriba, mis suunab punkti suunas. Punktist väljudes tekib selja taha kahest võistlejast rong, kes kaotasid ilmselt 11nda punktiga veelgi rohkem aega. Punkt 12 aga tuleb muretult vastu. 

12-13

Võtan hetke aega otsustamiseks ja näen, et vasakult pakutakse väga pikalt teede ja radade kasutamise võimalust ilma väga suure lisadistantsita. Hakkan üldsuunaga teeotsa poole liikuma. Selja taha tekkinud rong paneb natukene kiiremini liigutama ning ei suuda jooksu pealt detaile välja lugeda. Õnneks näen, et teeots, mida püüan asub orvandis, mille tagumisse serva ulatub raiesmiku nurk. See raisemiku nurk aga on miski, mida näen ka juba eemalt lähenedes ja suudan tabada teeotsa täiskiirusel. Edasi on juba pikalt teejooks, mille ajal teen kuni finišini kõik teevalikud ära. Punkti ründamine hakkab keeluala nurgast kust võtan korraliku suuna. Taban ära ka kraavi ja väikese künka umbes 70m enne punkti. Edasi vaja ainult üle nina joosta ja alla punkti laskuda. Laskudes lasen silmadel ringi käia ning ainus kivi, mida märkan asub madalamal vasakul. Jooksen lootusrikkalt sinna, kuid punkti pole. Pilk kaardile ja näen, et tulin vale kivi peale. Tagasi üles ja märkan, et taga olnud rong võtab parajasti punkti. 

13-14

Jooksen eespool oleva rongi saba peale ning lõikan enne punkti ka ühe nurga sirgemaks. Kaart ja maastik olid jälle kuidagi kahtlased, kuid üldsuund hoidis ree peal.

14-15

Jätkan rongi lõpus, mis on juba neljaliikmeliseks kasvanud. Künka tippu jõudes on näha kuidas eespool rongi esimene punkti läbib.

15-16

Rongi sabas tee peale. Rong kihutab ees kuni teeristini välja, kuid ise tahan etapi lühemaks teha ja keeran varakult metsa. Piirkond on hea nähtavusega ja vähesed vormid piisavalt konkreetsed. Jooksen punktile lagipähe ja jõuan sinna täpselt samal hetkel rongi peaga. 

16-17

Suund, kraav, suund, sipelgapesa. Olen jälle rongi juhtima asunud. 

17-18

Edasi valdavalt kompassi toel ning loen ainult suuri vorme. Etapi keskel mäe otsas märkan kupitsat, kust võtan suuna väljaveoteele. Siis väike jupp mööda traktorijälgi ning pärast kraaviületust tuleb jälle kompassijooksule keskenduda. Ühel hetkel avastan ennast piki kraavi jooksmas. Aga kaardil ei ole ju ühtegi kraavi?? Taipan, et olen helerohelises soos, kuid kraav lihtsalt kaardile kandmata. Soo otsast ümber nuki ja piki orvandit alla. Punkti võtan teise kõrvaloleva kivi kaudu. 

18-19

Suunaga poollagedatele ja edasi metsa. Pärast kraaviületust jooksen sirgelt üle kõrgema künka, sest tean, et sellega hoian enda trajektoori kõige sirgemalt piki joont. Edasi ainult kompass ja taban punkti lagipähe. 

19-20

Millegi pärast tekib tunne, et tahaks vältida etapi keskel olevat suuremat nõlva ja kallutan ennast vasakule. Tegelikult aga võinuks jätkata joonejooksu. Vähemalt aga viin selle vasakpoolse kallutatud variandi ilusti ellu ning hea nähtavusega metsas ei ole sirge ja sujuva joone hoidmine eriti keerukas. Pärast kraaviületust panen end kiirelt paika ning otsustan võtta viimase geeli. Geeliga kohmitsedes tempo veidi langeb ja taga rippunud rong hakkab ükshaaval mööduma. Lasen nad rahulikult mööda ja nõlvale tõustes proovin hakata tegelema jälle täppisorienteerumisega. Näen enda ümber üsna selgeid vorme - sügavamat orvandit ja suuremat kaljunukki. Samas kaardil ei hakka koheselt midagi sobivat silma. Tekib jälle ebakindlus...enda arust olin ilusti joonel. Õnneks seekord liikus rong eespool ilusti punkti suunas (kuigi samuti ebalevalt) ja viga otseselt ei teinud. Samas näiteks punkti võttes küll tipukesest eriti aru ei saanud. Paarkümmend sekundit oleks saanud sellel etapil ikka kokku hoida.

20-21

Jätkan rongi sabas ja kontrollin suunda. Nõlval laskuma hakates ei suuda midagi eristuvat paika saada ja otsustan julgelt suunaga peale 'lennata'. Kontrollin veel suunda ja kukun uhama. Möödun kõhklevast rongist, kes võtab sappa. Märkan eespool reljeefivorme, mis klapivad minu arusaamaga punktikohast ja jooksen orvandisse, kus ootan punkti. Punkti ei ole. Hakkan jälle analüüsima kaarti ja maastikku ning pigem edutult. Vaid suuremate vormide tajumisega tekib aimdus, et olen liiga madalal ja paremal ning korrigeerin vasakule. Varasemast rongist on üks-kaks tegelast saanud varem minema ning paar tegelast veel minu selja taha jäänud. 

21-22 

Suunaga minema. Eespool paistab ka üks selg. Punktikoht labane. 

22-23

Näen nii parempoolset rajavarianti kui ka otsemat lahendust. Kuna need tunduvad üsna võrdsed olevat, siis valin pigem sirgema variandi. Tee pealt keeran kurvist metsa ja liigun üle mäenuki. Üllatavalt kivine ja aeglane. Selja taga püsinud ukrainlane liigub rohkem vasakult ning ühel hetkel on ta kaugel ees?? Kas kiirendas? Edasi liikudes märkan, et vasakult tuleb sisse mingi metsaveoteelaadne toode ja ukrainlane sai vist hea kiire kanali, mida kaardil paraku ei olnud. Punkt ise lageda servas ja võtan selle kohe ukrainlase järel. 

23-F

Tugirada üle põldude finišisse. Ukrainlane kiirendab eest ja jään selja taga tiksunud kanadalasega heitlema. Viimasesse punkti joostes surub ta mööda kuid siis lõpusirge viimastel meetritel jään ikkagi mina grammi võrra peale. Väiksed võidud!

Kokkuvõttes ajaga 1:48:45 tuli 92. koht 137 mehe konkurentsis. Kaotus võitjale 28'35''. 

Jooksuga rahule ei jäänud, sest kokku vähemalt 5 minutit vigu on minu jaoks liiga palju. Lisaks veel ebakindlusest tingitud tempolangused. 

Füüsiliselt oli seis oludele vastav - mingit erilist võistlusvormi hetkel mul küll ei ole, kuid kestsin raja lõpuni ning enda mõistes adekvaatselt suutsin liikuda.

Eks peamine probleem tundus olevat suur raskus antud kaardistusstiiliga hakkama saada. Etappide keskel üldistatud liikumine suurte vormide põhjal raskusi ei valmistanud, kuid kui tuli punktile lähenedes detaile täpsemalt välja lugeda ning peenelt punkti orienteeruda, siis lõi aju suurelt errorit. Võib-olla oleks pidanud nö. jämeda orienteerumisega kogu aeg punktini välja liikuma (nagu seda sai teha nt. etappidel 16, 17, 19, kus ei olegi midagi peenet, mida peaks lugema). Eks ei ole ka antud kaardistajatega saanud pikemalt kohaneda ning üleüldse puudus ju kohalike maastike ja kaartide kogemus. 

Väike lohutus oli ehk see, et vähemalt teleülekandest nähtu põhjal tundus täpselt sarnaseid raskusi olevat ka enamikel maailmaklassi norrakatel, rootslastel ja šveitslastel. 

Võimalus vigade parandamiseks on laupäeval lühirajal. Samas peab seal äkki veelgi rohkem täppisorienteerumist tegema...?