Kõike saab kaardistada

Lähen karantiinist stardi poole. Laskun 2200 meetri pealt umbes 1975 peale. Käes on soojenduskaart ning nõlva peal kaardiga kohanedes saan aru, et petlikkust on maastikus omajagu. Järsk laskumine hakkab juba jalgu väsitama ja hoian end tagasi. Stardis piirdun mõne venituse ja kereringiga. -4 minti - saan GPS-i. Avastan, et kompassi on mull tekkinud. Ja see juba oli mul kasutusse võetud varukompass, sest põhikompassist leidsin mulli varem juba karantiinis. Seega oli käes kaks mulliga kompassi ning valisin neist siis väiksema mulli. -1 minut ja jõuan ilusa stardiväravani. Vaadet varjavad madalad pilved. Näen, et K-punkt on 10m kaugusel ja kohanemisaega minimaalselt. S-1 Leian end kiirelt kaardilt ja asun kohe uhama. Näen eemalt metsanurka, kuhu jõuan ilusti. Edasi liigun mööda lehmarada piki nõlva. Natuke aega kuuskede vahel juba liikunud ning proovin hakata end täpsemalt paika sättima. Paraku ei ole midagi, millest kinni hakata. Hakkan juba hoogu maha võtma ning ettevaatlikult lagedaid

Pärast baltikaid olen olnud mõneti nagu orav rattas. Ajaliselt on kokku jooksnud soov veeta palju aega koos perega maal, ehitada maal laiemaks enda elamispinda, teha treeningus mahutsükkel, katta enda tööga mõne haigla suvepuhkusi, õppida intensiivselt norra keelt ja proovida ka suve nautida. Kõik antud eesmärgid on mingil määral selle koormuse tõttu kannatanud. Selle käigus aga jõudsin ikkagi ka veeta nädala Soomes, lõpetades selle Jukolaga. Treeningmaht soome maastikel jäi planeeritust tagasihoidlikumaks saabunud kuumalaine tõttu (üritasin enda keha kuulata) ning samuti tahtisn vahetult enne Jukolat ka veidi värskust saavutada. Füüsilise värskuse ka sain, kuid Jukola jooks ise läks tehniliselt aia taha. Tegin Anttolan Urheilijat tiimis esimese jukolastardi 3. vahetuses ning suutsin kokku ligi 10 minutit viga keevitada. Peamiseks probleemiks olid teatavad harjumatused treeningkaartide stiili ja võistluskaardi stiili vahel (eelkõige taimestik) ning kindlasti ka hiljutised puuduolevad ö