Kõike saab kaardistada

Varem ei ole suusareisidele sattunud. Sel talvel aga oli vist esimest korda raha, võimalust ja ka aega, mida sobivalt planeerida. Plaanid klappisid endise klassivenna Joosepi, kooliõe Marili ja nende lapsega, kes meie omast 4 kuud vanem. Seega ka lastel koosmängimise võimalus. Läksime autode ja autorongiga Helsingist. Antud võimaluse olemasolul ei tahaks ise pika maa sõitmise peale mõeldagi. Ajaliselt sobis reis mulle esimeseks treeninglaagriks, kus suusakilomeetritega esmast kehalist baasi laduma hakata. Kuna detsember oli alles alguses, siis väga suuri mahte eesmärgiks ei seadnud - pigem hoidsin end tagasi ja koormus kujunes loomulikul moel. Ylläse ehk suuresti Äkäslompolo rajad on pikkadeks trennideks meeldivad ning kvaliteetsed, kuid valitud perioodil oli seal veel lund tagasihoidlikult, mistõttu kõik suusarajad veel tugevalt sissesõidetud ei olnud. Lisaks kimbutas külm ilm. Kõige külmemal päeval tuli enda trenn teha 27 miinuskraadiga ning poole trenni peal tuli end kohalikus kohvi

Võib-olla sai sel sügisel korraldatud esimesed Saare meistrivõistlused orienteerumises. Kindlalt ei julge väita - võib-olla aastakümnete tagusest ajast on midagi ka varem, kuid lähiajaloos pole sellist üritust korraldatud. Mõte kujunes lihtsalt soovist leida rohkem kasutust värskele Pidula-Teesu kaardile. Maastik on hea ning ajakohaseid kaarte pole piirkonnas alati jalaga segada. MV tunnus andis võistlusele ka lisajumet ning kohalik spordiliit oli varmalt valmis medalitega panustama. Lisaks tekkis võimalus proovida pisut teistsugust formaati. Nimelt läks esimesel päeval kasutusse metsasprindi distants ning teisel päeval vastavalt sprindi tulemustele jälitusstart rajale, mille pikkus jäi lühi- ja tavaraja vahele. Omaette eesmärk oli endal ka testida nö. säästuvõistluse kontseptsiooni. Ehk siis orienteerumise seisukohast korralik võistlus, kuid muus osas korralduslikult miinimumini viidud üritus (puudusid igasugused mugavused keskuses). Korraldasime kogu asja koos Heljusega kahekesi ning

Keha ja vaim oli sügisel üsna kurnatud. Väga õnnestunud ajastusega sai toimuma ligi aasta ette planeeritud puhkus Küprosel, kuhu läksime suure perega. Nimelt siis mina Merilini ja Ilsega, minu õde, minu isa pere elukaaslase ja poolvennaga ning minu onu koos naisega ning kaks nõbu. Seega 11 inimest. Oktoobri lõpp ja novembri algus on Eestis juba päris kõle ja pime ning tundsin, et organism vajab korralikku turgutust. Küprosel oleks sel ajal ka hea treeninglaagrit pidada, kuid enda eesmärgid olid seotud rohkem akude laadimisega. Pikka juttu ei kirjuta, kuid toon mõned olulisemad punktid välja. - Ideaalselt õnnestus majutuse valik ning see oli vist ka kõige suurem reisi pärl. Tegemist oli rendivillaga (9 toaga), kus oli olemas kõik, mida oskasid soovida ja rohkemgi veel. Selle rohkema all pean silmas suurt valikut puuviljapuid, ürdipeenart, kanalat, parte, küülikuid ning basseini. Loomulikult kõiki saadusi, sealjuures mune, võisime igapäevaselt enda tarbeks korjata. Puuviljad, mida aiast

Mõned järgnevad kirjutised saavad valmis suure hilinemisega, kui vahetud emotsioonid on juba mandunud. Põhjuseks väga kiire elutempo, kus rääkimata ise tekstide loomisest, pole jõudnud ka näiteks teisi blogisid jälgida. Kuna aga see periood on olnud ka väga mitmekesine, siis tahan mõned olulised etapid siiski jäädvustamise huvides välja tuua. Üpris pikalt sai ette planeeritud hooaja viimasteks võistlusteks Soome MV öised. Varasemalt oli tahtmine seal ka kõvasti konkureerida, kuid kehaline seis oli selleks hetkeks juba suboptimaalne. Pikk hooaeg oli teinud oma töö ning mitmed luu-lihaskonna hädad, mida olin vahelduva eduga suutnud kontrolli all hoida, olid selleks hetkeks juba hoo sisse saanud. Lisaks ei pigistanud enam ühtegi vormikõvera tõusu enam kehast välja. Kuigi enda seis oli nigel, siis Soome minemata ei jätnud - kujundasin lihtsalt enda eesmärgid ümber ning läksin nautima reisi, seltskonda, maastikke ja kohalikku võistlusmelu. Ajaliselt klappis ka Uusimaa piirkonna kohalik öist