EMV lühirada ja teade
Lühirada:
Teen soojendust ning tundub, et jalad töötavad ja füüsis on soovitud tasemel.
Tänavu jäi ajapuuduse tõttu spetsiifiline ettevalmistus lühirajaks kesiseks, kuid eesmärk on siiski teha tasemel sooritus.
Start-1
Proovin parandada varasemal kevadel tehtud aeglaseid stardikiirendusi ning annan stardist väljudes kohe hagu. Näen, et mingeid pidepunkte ei ole ja tuleb ainult üldsuunaga peale joosta. Saan kiirelt hingamise raskeks ning katsun kannatamisega varakult ära harjuda. Kontrollin aeg-ajalt suunda ning enne punkti püüab suurem lohk mind kinni.
1-2
Etapp on tehniliselt lihtne. Põrkan raiesmike nurkade kaudu punkti poole ja punktirõnga servas olev suurem lohk annab ründekoha. Üritan jätkuvalt suruda, et mitte vajuda tempoga mugavustsooni.
2-3
Nüüd hakkas orienteerumine pihta!
Suund - soo serv - üle mäe. Laskudes ei märka eespool punktiobjekti ning hakkan juba hoogu maha võtma, kuid siis hüppab tähis kah kuuskede tagant välja.
3-4
Suund - üle raiesmiku - u-lohk - nõlvast üles. Tähis paistab oodatust rohkem paremal.
4-5
Suund ja hooga mäest alla. Kiiruse tõttu ei jõua reljeefi välja lugeda ning tunnetan enda asukohta vaid eemal paremal paistva raiesmiku nurga alusel. Märkan sood ning selle nurga juurest ründan ka punkti. Punkt ja kraav on ilusasti peidus ning vajasid veidi enesekindlust, et peale lennata.
5-6
Tundub lihtne. Sooserv - raiesmiku serv - ja siis suunaga punkti peale. Raiesmiku servas keeran enne viirutust raiesmikule ning võtan suuna. Tõus aga jätkub ning punkti vastu ei tule. Tahaks juba punktiauku näha! Liigun ettevaatlikult edasi. Lõpuks tuleb ka punkt, kuid hoo mahavõtmise tõttu kaotasin vast 10-15 sekundit. Arvasin, et keerasin raiesmikule hiljem kui seda tegelikkuses tegin. Ei märganud jooksult, et viirutus algas kitsa ribana samuti juba varem.
6-7
Suund - üle tee - läbi sadula - nõlvast üles ja pikki sooserva punktini.
7-8
Suunaga raiesmiku nurka. Enne seda olev tumeroheline ei ole küll väga aeglane, kuid vajab pisut enam pingutust ja pulss hakkab piirajasse minema. Riskantne! Edasi liigun raiesmiku teise nurka ja sealt edasi läbi valge kuusemetsa üsna automaatpiloodil.
8-9
Suunaga noorendiku servani. Noorendikku jõudes avastan ennast künka pealt. Usun, et võiksin olla siiski pooljoonega nina peal ning otsin kinnitust pilguheiduga vasakule. Vasakul aga maastik hoopis langeb! Äkki olen siiski suurema ünka peale kaldunud ning võtan selle eeldusega ka suuna. Edasi mäest alla ja sood vastu ei tule! Mets kisub vist kah valgemaks… Perse! Ikkagi tegin vale eelduse ja parandan vasakule. Kaduma läheb umbes 45 sekundit.
9-10
Piki sooserva välja ning lasen kehal automaatselt otsida noorendikus joostavat kanalit. Automaatika kallutab mind kergelt vasakule, kuid jõudes raiesmiku servale on sealt edasi lihtne juba kauguses paistva kõlviku nurga peale joosta. Tihe roheline viirutus samuti vastupanu ei osuta (kevad siiski).
10-11
Suund - üle tee - auku. Lihtne!
11-12
Suund - raiesmiku serv ja üle soo. Teisel pool sood on nõlv küllaltki kõrge ning altpoolt ei ole aru saada, kus see lohuga madalam koht olla võiks. Jätkan enda üldsuunda ning tulen nõlvast üles täpselt punkti juures - super!
12-13
Üldsuunaga teeni ning sealt ründan helerohelisse. Satun ühe kollase kanali peale, mida kasutan seni, kuni suund klapib. Valgesse metsa jõuan üsna joone peal ning eespool olevad künkad loen kenasti välja. Uuesti rohelisse sisenedes hakkab reljeef väga ujuma ning kindlustunne väheneb kuid üldsuuna ja tagumikutunde najal tuleb punkt siiski ilusti vastu.
13-14
Suund - üle soo - suund. Jõuan raiesmiku serva ning märkan ka kõlvikut. Järeldan, et olen ilusti mööda joont liikunud ning proovin ka raiesmikku lõigata. Raiesmiku teises servas keeran metsa, et hakata objekte välja lugema. Märkan ühte üsna lageda moega madalamat kohta ja esmane reaktsioon on, et see võib äkki juba enne punkti olev poollage orvand olla. Kallutan ennast igaks juhuks veidi vasakule, kuid sealt sobilikke vorme vastu ei tule. Lisaks jooksevad sealt eemale lääne suunas hoopis Reigo ja Jaagup. Mõistan, et hakkasin punkti liiga varakult ootama (madal koht oli hoopis u-lohk) ja keeran samuti suuna läände. Üle künka ja alla pisisooni - lasen peal veidi ringi käia ja näen punki põhja pool - olin jõudnud alumise pisisooni ja keeran ennast tähise suunas. Kaduma läks hinnanguliselt 15-20 sekundit.
14-15
Suunaga välja. Selja taga tunnetan Jaagupit ja Reigot ning see lööb korraks keskendumise sassi. Tee peale jõudes proovin leida head kanalit noorendikku sisenemiseks, kuid sellega kaldun liialt vasakule. Noorendikus sees parandan end kenasti nõlvast üles, keeran üle nina ja valmistun järsakust alla hüpates punkti võtma. Järsak tuleb aga punkti ei näe! Jään segaduses kaarti vaatama. Eemalt paistab ka poollage ja kõlvikupiir - olen ju õiges kohas. Liigun mööda vana kruusaauku lõuna poole ja märkan, et Reigo võtab lageda serval august punkti. Mis siis ikka - lähen järgi. Siiski aga tundus, et selles kohas oli punkt valesti asetatud, mis omakorda oli tingitud ehk veidi segasest kaardijoonisest (kruusaaugu servad ei olnud kõrgemas osas eriti konkreetsed). Kaduma läks vist järjekordselt umbes 15-20 sekundit.
15-16
Reigo hakkab ees tempot kruvima ning proovin mitte võlgu jääda. Punkt ise on labane.
16-17
Reigo hakkab liikuma piki joont, kuid vaatan, et ise tahaks laveerida etapi keskel olevast helerohelisest vasakult mööda. Seega kallutan end rohkem vasakule ning taban sood soovitud kohas. Minu järgi tuleb ka Jaagup, kes ületab soo veidi varem ning keerab siis enda valikule.
Proovin märgata kõlvikupiiri, kuid seda minu silmale ei eksisteeri. Seega kasutan punktini jõudmiseks künkaid. Vahetult enne punkti sõidab Jaagup paremalt poolt ette ja võtab punkti 10m eespoolt.
17-18
Jaagupil tunduvad jalad veel värsked olevat ning liigun tema sabas raiesmiku servale, sealt üle sihi ning soo servast ründame punkti. Ise vajun liialt paremale ning Jaagup jääb jätkuvalt ettepoole.
18-19
Suund - üle tee - rohelise serv ja automaatpiloodil punkti. Näen vaeva, et Jaagupi tempos püsida. Väsimus on juba korralikult kaela sadanud.
19-20
Kaarti enam ei vaata. Ees paistab Jaagupi selg ning lageda serv.
Tulemuseks 5. koht, aeg 39’35’’. Kaotust võitjale Kennyle 3’59’’. Seega nii koht kui ka kaotus oli võrreldes eelmise aastaga edasiminek. Samas vigu tuli selgelt rohkem - summeerides vast kuni 1’40’’. Puhtam jooks oleks lubanud ideaalis pronksile heidelda, kuid alati oleks võinud ka hullemini minna. Tundus vähemalt, et tehniline praak oli tingitud eelkõige kaardi stiili harjumatusest (ei ole ju ka tänavu Veermäe kaartidele jõudnud). Füüsilist vormi hindaks heaks, kuid sisimas loodan, et lähinädalatel saab veel paremaks minna.
Teatepäev:
Eile põhjal teenis Atsi ja minu kõrval koha tiimis Kristjan. Ats teeb endale juba harjumuseks saanud hea esimese vahetuse soorituse. Kristjanilt samuti tubli jooks, kuigi üks suurem viga võimaldab mitmel tugeval konkurendil ees õhuvahe saada - eelkõige Rakvere klubil.
Metsa pääsen üksi, kuid kohal, kust on võimalik nii tõusta kui ka langeda.
Alustan tempokalt, lootes võimalusel varakult Rakvere eest jooksev Ossi kinni püüda, kuid saan peagi aru, et jalad ja keha on eilsest siiski piisavalt väsinud, et kergelt risusel maastikul puudub vajalik agressiivsus. Kuigi GPS põhjal hakkasin veidi ennast Ossile lähemale imema, siis väsimusest tingitud tehniline praak selle kiiruse ka ära lahjendab ning kaasa ei aita ka välisringi jooksmine. Nimelt õnnestus saada ka kogu võistluse pikim hajutuste summa. Üksinduses jooksule toob vaheldust noorest ja kiirest Rennost möödumine 5. punkti noorendikus - ta vist kaldus veidi ära.
Kuna jõuetus kuhjub, palav ilm kaasa ei aita ning pisivead ja ebasujuvused kulutavad sekundeid, siis 9nda punkti ümbruse raiesmikel vaatan juba tihedalt selja taha - õnneks kedagi ei paista.
Suurem probleem tekib mul 11nda punktiga (44). Lähenen punktile üldsuunaga, kuid kaldun veidi vasakule. Ei tundu eriline häda, sest parandan paremale künka servale ning piirkonnas olev tihe vaarikas ei ole samuti veel suviselt rõve. Keeran künka nõlva pealt soo põhjaservale ning avastan, et punkti ei ole. Segadus! Kas tõesti olen ikkagi idapoolses süsteemis ja pisisoode juures? Eilsest küll plats tuttav ei tundu, kuid lähen siiski lääne suunas kontrollima. Künka otsa jõudes näen eemalt teed. Kurat! Ikkagi oli õige koht, kuid kus see punkt siis on? Lähen tagasi soo serva ja lasen pilgul põhjalikumalt ringi käia. Märkan tähist toomingate taga soo idaservas. Kirun mõttes rajameistrit (pidi ju põhjaserv olema) ning proovin ennast uuesti orienteerumisele fokusseerida. Kikitan kõrvu, et kuulda - ega tagant võsast konkurente ei lähene? Kaduma läks umbes 45 sekundit.
Raja lõpuosas võitlen juba rohkem füüsisega. Tehniliselt on etapid kerged ning kuna ühtegi selga eespool ei näe ja tagant kedagi ei paista siis viimasele punktile lähenedes lasen ka jala juba üsna sirgeks.
Viimane punkt aga põhjustab üllatuse - hakkasin seda pilguga otsima kohast, kust tegelik tähis aga asetus mitukümmend meetrit põhja suunas. Kuna nägin siiski tähist ja parandasin end, siis kohapeal analüüsima ei hakanud, kuid tundus, et ka seal oli mingi kaardi ja/või punkti paigutamise anomaalia. Iseenesest teatevõistluse puhul, kus võib lõpukiirendus otsustavaks saada on see üpris nõme tähelepanek.
Lõpusirge peal jõuab Ats varasemalt toimunud võistluste käigu ära seletada. Ise õnneks kellegagi lõppu tirima ei pea - sel hetkel selleks tuju ja värskust sees ei ole.
Ossi tegi eespool ilusa soorituse, lõpetas paar minutit varem ning teenis tiimile, tänu Ilvese tühistamisele, ka eduka pronksmedali.
Meile siis teist aastat järjest 4. koht, kuid sel korral ilma leegionärist abijalgadeta ehk selles mõttes klubi ajaloo parim tulemus teates. Saab rahul küll olla. Tagant lähenesid mulle vihaselt ka Hando ja Pets, kuid õnneks tuli finiš enne vastu, kui nad löögiulatusse oleks jõudnud.
Aega kulus mul 50’37’’, mida oli 3,5 minutit rohkem, kui Lauril. Tundub, et ka temal väga värsket minekut ei olnud või siis võttis suure edumaa tõttu rahulikult? Tehnilist praaki koos 11nda punkti jändamisega kogunes mul kokku vähemalt 1’40’’. Järgmine aasta siis ehk paremini…
Edasi Tiomilale!
Tänavu jäi ajapuuduse tõttu spetsiifiline ettevalmistus lühirajaks kesiseks, kuid eesmärk on siiski teha tasemel sooritus.
Start-1
Proovin parandada varasemal kevadel tehtud aeglaseid stardikiirendusi ning annan stardist väljudes kohe hagu. Näen, et mingeid pidepunkte ei ole ja tuleb ainult üldsuunaga peale joosta. Saan kiirelt hingamise raskeks ning katsun kannatamisega varakult ära harjuda. Kontrollin aeg-ajalt suunda ning enne punkti püüab suurem lohk mind kinni.
1-2
Etapp on tehniliselt lihtne. Põrkan raiesmike nurkade kaudu punkti poole ja punktirõnga servas olev suurem lohk annab ründekoha. Üritan jätkuvalt suruda, et mitte vajuda tempoga mugavustsooni.
2-3
Nüüd hakkas orienteerumine pihta!
Suund - soo serv - üle mäe. Laskudes ei märka eespool punktiobjekti ning hakkan juba hoogu maha võtma, kuid siis hüppab tähis kah kuuskede tagant välja.
3-4
Suund - üle raiesmiku - u-lohk - nõlvast üles. Tähis paistab oodatust rohkem paremal.
4-5
Suund ja hooga mäest alla. Kiiruse tõttu ei jõua reljeefi välja lugeda ning tunnetan enda asukohta vaid eemal paremal paistva raiesmiku nurga alusel. Märkan sood ning selle nurga juurest ründan ka punkti. Punkt ja kraav on ilusasti peidus ning vajasid veidi enesekindlust, et peale lennata.
5-6
Tundub lihtne. Sooserv - raiesmiku serv - ja siis suunaga punkti peale. Raiesmiku servas keeran enne viirutust raiesmikule ning võtan suuna. Tõus aga jätkub ning punkti vastu ei tule. Tahaks juba punktiauku näha! Liigun ettevaatlikult edasi. Lõpuks tuleb ka punkt, kuid hoo mahavõtmise tõttu kaotasin vast 10-15 sekundit. Arvasin, et keerasin raiesmikule hiljem kui seda tegelikkuses tegin. Ei märganud jooksult, et viirutus algas kitsa ribana samuti juba varem.
6-7
Suund - üle tee - läbi sadula - nõlvast üles ja pikki sooserva punktini.
7-8
Suunaga raiesmiku nurka. Enne seda olev tumeroheline ei ole küll väga aeglane, kuid vajab pisut enam pingutust ja pulss hakkab piirajasse minema. Riskantne! Edasi liigun raiesmiku teise nurka ja sealt edasi läbi valge kuusemetsa üsna automaatpiloodil.
8-9
Suunaga noorendiku servani. Noorendikku jõudes avastan ennast künka pealt. Usun, et võiksin olla siiski pooljoonega nina peal ning otsin kinnitust pilguheiduga vasakule. Vasakul aga maastik hoopis langeb! Äkki olen siiski suurema ünka peale kaldunud ning võtan selle eeldusega ka suuna. Edasi mäest alla ja sood vastu ei tule! Mets kisub vist kah valgemaks… Perse! Ikkagi tegin vale eelduse ja parandan vasakule. Kaduma läheb umbes 45 sekundit.
9-10
Piki sooserva välja ning lasen kehal automaatselt otsida noorendikus joostavat kanalit. Automaatika kallutab mind kergelt vasakule, kuid jõudes raiesmiku servale on sealt edasi lihtne juba kauguses paistva kõlviku nurga peale joosta. Tihe roheline viirutus samuti vastupanu ei osuta (kevad siiski).
10-11
Suund - üle tee - auku. Lihtne!
11-12
Suund - raiesmiku serv ja üle soo. Teisel pool sood on nõlv küllaltki kõrge ning altpoolt ei ole aru saada, kus see lohuga madalam koht olla võiks. Jätkan enda üldsuunda ning tulen nõlvast üles täpselt punkti juures - super!
12-13
Üldsuunaga teeni ning sealt ründan helerohelisse. Satun ühe kollase kanali peale, mida kasutan seni, kuni suund klapib. Valgesse metsa jõuan üsna joone peal ning eespool olevad künkad loen kenasti välja. Uuesti rohelisse sisenedes hakkab reljeef väga ujuma ning kindlustunne väheneb kuid üldsuuna ja tagumikutunde najal tuleb punkt siiski ilusti vastu.
13-14
Suund - üle soo - suund. Jõuan raiesmiku serva ning märkan ka kõlvikut. Järeldan, et olen ilusti mööda joont liikunud ning proovin ka raiesmikku lõigata. Raiesmiku teises servas keeran metsa, et hakata objekte välja lugema. Märkan ühte üsna lageda moega madalamat kohta ja esmane reaktsioon on, et see võib äkki juba enne punkti olev poollage orvand olla. Kallutan ennast igaks juhuks veidi vasakule, kuid sealt sobilikke vorme vastu ei tule. Lisaks jooksevad sealt eemale lääne suunas hoopis Reigo ja Jaagup. Mõistan, et hakkasin punkti liiga varakult ootama (madal koht oli hoopis u-lohk) ja keeran samuti suuna läände. Üle künka ja alla pisisooni - lasen peal veidi ringi käia ja näen punki põhja pool - olin jõudnud alumise pisisooni ja keeran ennast tähise suunas. Kaduma läks hinnanguliselt 15-20 sekundit.
14-15
Suunaga välja. Selja taga tunnetan Jaagupit ja Reigot ning see lööb korraks keskendumise sassi. Tee peale jõudes proovin leida head kanalit noorendikku sisenemiseks, kuid sellega kaldun liialt vasakule. Noorendikus sees parandan end kenasti nõlvast üles, keeran üle nina ja valmistun järsakust alla hüpates punkti võtma. Järsak tuleb aga punkti ei näe! Jään segaduses kaarti vaatama. Eemalt paistab ka poollage ja kõlvikupiir - olen ju õiges kohas. Liigun mööda vana kruusaauku lõuna poole ja märkan, et Reigo võtab lageda serval august punkti. Mis siis ikka - lähen järgi. Siiski aga tundus, et selles kohas oli punkt valesti asetatud, mis omakorda oli tingitud ehk veidi segasest kaardijoonisest (kruusaaugu servad ei olnud kõrgemas osas eriti konkreetsed). Kaduma läks vist järjekordselt umbes 15-20 sekundit.
15-16
Reigo hakkab ees tempot kruvima ning proovin mitte võlgu jääda. Punkt ise on labane.
16-17
Reigo hakkab liikuma piki joont, kuid vaatan, et ise tahaks laveerida etapi keskel olevast helerohelisest vasakult mööda. Seega kallutan end rohkem vasakule ning taban sood soovitud kohas. Minu järgi tuleb ka Jaagup, kes ületab soo veidi varem ning keerab siis enda valikule.
Proovin märgata kõlvikupiiri, kuid seda minu silmale ei eksisteeri. Seega kasutan punktini jõudmiseks künkaid. Vahetult enne punkti sõidab Jaagup paremalt poolt ette ja võtab punkti 10m eespoolt.
17-18
Jaagupil tunduvad jalad veel värsked olevat ning liigun tema sabas raiesmiku servale, sealt üle sihi ning soo servast ründame punkti. Ise vajun liialt paremale ning Jaagup jääb jätkuvalt ettepoole.
18-19
Suund - üle tee - rohelise serv ja automaatpiloodil punkti. Näen vaeva, et Jaagupi tempos püsida. Väsimus on juba korralikult kaela sadanud.
19-20
Kaarti enam ei vaata. Ees paistab Jaagupi selg ning lageda serv.
Tulemuseks 5. koht, aeg 39’35’’. Kaotust võitjale Kennyle 3’59’’. Seega nii koht kui ka kaotus oli võrreldes eelmise aastaga edasiminek. Samas vigu tuli selgelt rohkem - summeerides vast kuni 1’40’’. Puhtam jooks oleks lubanud ideaalis pronksile heidelda, kuid alati oleks võinud ka hullemini minna. Tundus vähemalt, et tehniline praak oli tingitud eelkõige kaardi stiili harjumatusest (ei ole ju ka tänavu Veermäe kaartidele jõudnud). Füüsilist vormi hindaks heaks, kuid sisimas loodan, et lähinädalatel saab veel paremaks minna.
Teatepäev:
Eile põhjal teenis Atsi ja minu kõrval koha tiimis Kristjan. Ats teeb endale juba harjumuseks saanud hea esimese vahetuse soorituse. Kristjanilt samuti tubli jooks, kuigi üks suurem viga võimaldab mitmel tugeval konkurendil ees õhuvahe saada - eelkõige Rakvere klubil.
Metsa pääsen üksi, kuid kohal, kust on võimalik nii tõusta kui ka langeda.
Alustan tempokalt, lootes võimalusel varakult Rakvere eest jooksev Ossi kinni püüda, kuid saan peagi aru, et jalad ja keha on eilsest siiski piisavalt väsinud, et kergelt risusel maastikul puudub vajalik agressiivsus. Kuigi GPS põhjal hakkasin veidi ennast Ossile lähemale imema, siis väsimusest tingitud tehniline praak selle kiiruse ka ära lahjendab ning kaasa ei aita ka välisringi jooksmine. Nimelt õnnestus saada ka kogu võistluse pikim hajutuste summa. Üksinduses jooksule toob vaheldust noorest ja kiirest Rennost möödumine 5. punkti noorendikus - ta vist kaldus veidi ära.
Kuna jõuetus kuhjub, palav ilm kaasa ei aita ning pisivead ja ebasujuvused kulutavad sekundeid, siis 9nda punkti ümbruse raiesmikel vaatan juba tihedalt selja taha - õnneks kedagi ei paista.
Suurem probleem tekib mul 11nda punktiga (44). Lähenen punktile üldsuunaga, kuid kaldun veidi vasakule. Ei tundu eriline häda, sest parandan paremale künka servale ning piirkonnas olev tihe vaarikas ei ole samuti veel suviselt rõve. Keeran künka nõlva pealt soo põhjaservale ning avastan, et punkti ei ole. Segadus! Kas tõesti olen ikkagi idapoolses süsteemis ja pisisoode juures? Eilsest küll plats tuttav ei tundu, kuid lähen siiski lääne suunas kontrollima. Künka otsa jõudes näen eemalt teed. Kurat! Ikkagi oli õige koht, kuid kus see punkt siis on? Lähen tagasi soo serva ja lasen pilgul põhjalikumalt ringi käia. Märkan tähist toomingate taga soo idaservas. Kirun mõttes rajameistrit (pidi ju põhjaserv olema) ning proovin ennast uuesti orienteerumisele fokusseerida. Kikitan kõrvu, et kuulda - ega tagant võsast konkurente ei lähene? Kaduma läks umbes 45 sekundit.
Raja lõpuosas võitlen juba rohkem füüsisega. Tehniliselt on etapid kerged ning kuna ühtegi selga eespool ei näe ja tagant kedagi ei paista siis viimasele punktile lähenedes lasen ka jala juba üsna sirgeks.
Viimane punkt aga põhjustab üllatuse - hakkasin seda pilguga otsima kohast, kust tegelik tähis aga asetus mitukümmend meetrit põhja suunas. Kuna nägin siiski tähist ja parandasin end, siis kohapeal analüüsima ei hakanud, kuid tundus, et ka seal oli mingi kaardi ja/või punkti paigutamise anomaalia. Iseenesest teatevõistluse puhul, kus võib lõpukiirendus otsustavaks saada on see üpris nõme tähelepanek.
Lõpusirge peal jõuab Ats varasemalt toimunud võistluste käigu ära seletada. Ise õnneks kellegagi lõppu tirima ei pea - sel hetkel selleks tuju ja värskust sees ei ole.
Ossi tegi eespool ilusa soorituse, lõpetas paar minutit varem ning teenis tiimile, tänu Ilvese tühistamisele, ka eduka pronksmedali.
Meile siis teist aastat järjest 4. koht, kuid sel korral ilma leegionärist abijalgadeta ehk selles mõttes klubi ajaloo parim tulemus teates. Saab rahul küll olla. Tagant lähenesid mulle vihaselt ka Hando ja Pets, kuid õnneks tuli finiš enne vastu, kui nad löögiulatusse oleks jõudnud.
Aega kulus mul 50’37’’, mida oli 3,5 minutit rohkem, kui Lauril. Tundub, et ka temal väga värsket minekut ei olnud või siis võttis suure edumaa tõttu rahulikult? Tehnilist praaki koos 11nda punkti jändamisega kogunes mul kokku vähemalt 1’40’’. Järgmine aasta siis ehk paremini…
Edasi Tiomilale!
Kommentaarid
Postita kommentaar