Saare MV orienteerumises 2022
Võib-olla sai sel sügisel korraldatud esimesed Saare meistrivõistlused orienteerumises. Kindlalt ei julge väita - võib-olla aastakümnete tagusest ajast on midagi ka varem, kuid lähiajaloos pole sellist üritust korraldatud.
Mõte kujunes lihtsalt soovist leida rohkem kasutust värskele Pidula-Teesu kaardile. Maastik on hea ning ajakohaseid kaarte pole piirkonnas alati jalaga segada. MV tunnus andis võistlusele ka lisajumet ning kohalik spordiliit oli varmalt valmis medalitega panustama.
Lisaks tekkis võimalus proovida pisut teistsugust formaati. Nimelt läks esimesel päeval kasutusse metsasprindi distants ning teisel päeval vastavalt sprindi tulemustele jälitusstart rajale, mille pikkus jäi lühi- ja tavaraja vahele.
Omaette eesmärk oli endal ka testida nö. säästuvõistluse kontseptsiooni. Ehk siis orienteerumise seisukohast korralik võistlus, kuid muus osas korralduslikult miinimumini viidud üritus (puudusid igasugused mugavused keskuses). Korraldasime kogu asja koos Heljusega kahekesi ning pakkusime vaid puhast o-elamust. Ajakulu võis olla (arvestades, et kaart oli olemas) kahepeale kokku ligi 5 tööpäeva, millest 4 oli vastav nädalavahetus. Oleksime olnud võimelised teenindama vast kuni 200 võistlejat (oli seekord u. 50 ringis).
Võistlejad olid tagasiside põhjal rahul - seega on täiesti mõeldav pakkuda sedasorti o-üritusi ka väheste korraldajate ja ressurssidega tingimustes.
Ise tegelesin eelkõige radadega.
Maastiku parim osa sobis minu arvates metsasprindiks ideaalselt - tegemist kiire maastikuga, kus esineb väga peent reljeefi ning nähtavust piiravaid kadakaid ja kuuski. Rajad planeerisin 15 minuti piiri arvestades kergelt lõhki (meelega), et pikk kohalesõit saaks pärjatud ka piisava o-lõbuga. Samas oli rada siiski piisavalt lühike, et võimaldada suuri kiiruseid.
Jälituses võtsin maksimumi maastiku lõunaosa aladest, kui uimased sooviirud vahelduvad liivaste pinnavirvendustega.
Kõige põnevam võistlusklass oli M40, sest hooaja lõpuks otsustas kohale sõita suures koosseisus SKM!
Ka enda meeleolu oli hea, sest seltskond oskas minu tööd ja vaeva kõrgelt hinnata ning luua võistlustel ka fantastilise õhustiku.
Lisaks oli osalejate hulgas ka endine tavaraja maailmameister aastast 1979 - Outi Borgenström.
Ka ilm soosis - oli novembri kõige soojem nädalavahetus.
Mõte kujunes lihtsalt soovist leida rohkem kasutust värskele Pidula-Teesu kaardile. Maastik on hea ning ajakohaseid kaarte pole piirkonnas alati jalaga segada. MV tunnus andis võistlusele ka lisajumet ning kohalik spordiliit oli varmalt valmis medalitega panustama.
Lisaks tekkis võimalus proovida pisut teistsugust formaati. Nimelt läks esimesel päeval kasutusse metsasprindi distants ning teisel päeval vastavalt sprindi tulemustele jälitusstart rajale, mille pikkus jäi lühi- ja tavaraja vahele.
Omaette eesmärk oli endal ka testida nö. säästuvõistluse kontseptsiooni. Ehk siis orienteerumise seisukohast korralik võistlus, kuid muus osas korralduslikult miinimumini viidud üritus (puudusid igasugused mugavused keskuses). Korraldasime kogu asja koos Heljusega kahekesi ning pakkusime vaid puhast o-elamust. Ajakulu võis olla (arvestades, et kaart oli olemas) kahepeale kokku ligi 5 tööpäeva, millest 4 oli vastav nädalavahetus. Oleksime olnud võimelised teenindama vast kuni 200 võistlejat (oli seekord u. 50 ringis).
Võistlejad olid tagasiside põhjal rahul - seega on täiesti mõeldav pakkuda sedasorti o-üritusi ka väheste korraldajate ja ressurssidega tingimustes.
Ise tegelesin eelkõige radadega.
Maastiku parim osa sobis minu arvates metsasprindiks ideaalselt - tegemist kiire maastikuga, kus esineb väga peent reljeefi ning nähtavust piiravaid kadakaid ja kuuski. Rajad planeerisin 15 minuti piiri arvestades kergelt lõhki (meelega), et pikk kohalesõit saaks pärjatud ka piisava o-lõbuga. Samas oli rada siiski piisavalt lühike, et võimaldada suuri kiiruseid.
Jälituses võtsin maksimumi maastiku lõunaosa aladest, kui uimased sooviirud vahelduvad liivaste pinnavirvendustega.
Kõige põnevam võistlusklass oli M40, sest hooaja lõpuks otsustas kohale sõita suures koosseisus SKM!
Ka enda meeleolu oli hea, sest seltskond oskas minu tööd ja vaeva kõrgelt hinnata ning luua võistlustel ka fantastilise õhustiku.
Lisaks oli osalejate hulgas ka endine tavaraja maailmameister aastast 1979 - Outi Borgenström.
Ka ilm soosis - oli novembri kõige soojem nädalavahetus.
Kommentaarid
Postita kommentaar