Kõike saab kaardistada

Esimese veidi olulisema võistlusena tulid vastu Norra öised meistrikad. Registreerunuid sai üle 100 ning praktiliselt kõik tugevad kohal. Tore, et tänavu otsustati eraldistardi kasuks. Tavaliselt annab parima meelekindluse starti minnes see kui tead, et ettevalmistus on tehtud hästi ning usaldad eelnevat tööd ja vaeva. Antud juhul proovin endale siis sisendada, et olen teinud oludest lähtuvalt kõike nii hästi kui olen saanud ja osanud. Põhirõhk 'oludest lähtuvalt'. Eks hooaja esimese vormitõusu saavutamine oli pigem pessimistlik zongleerimine. Murekohti oli selgelt rohkem kui positiivseid hetki ning ei olnud kindlust, kas õnnestubki üldse adekvaatne jooksusamm välja võluda. Keeruline oli ka võistluse sobitamine nö treeninglaagri kavasse, sest tuli ju ka kasutada mitut Kristiansandis veedetud päeva uutel maastikel o-trennideks. Õnneks niipalju kogemust organismi manipuleerimisega on mul tekkinud, et selleks üheks stardiks suutsin panna keha liikuma (seda küll teadlikult järgneva...

 Enda peas tegin natuke tagantjärgi mõttetööd juba aastavahetuse paiku, kuid loomulikult ei kipu igapäevaste tegemiste kõrvalt olema aega ka asju üles kirjutada.  Mõttetöö aga hõlmas endas analüüsi eelmise hooaja tulemustest ja nende eeldustest. Tuli tõdeda, et eelduste kallal vaeva nägemine oli otseses korrelatsioonis tulemuste ja sooritustega.  Nimelt läksin eelmisele hooajale vastu ilma konkreetsete eesmärkide ja plaanita. Tahtsin vaid nautida orienteerumist ning improviseerisin treeninguid vanade harjumuste pealt. Eks selline plaanitus oligi tegelikult teadlik, sest hooaja algul ei leidnud kalendrist ühtegi olulist võistlust, mis oleks kuskilt sügelema pannud ja motivatsiooni tõstnud. Oli ju hooaja algus sprindisuunitlusega, millega mina kaasa ei läinud ning hooaja teise poole euroopakad minu jaoks pigem igava ja isiklikele võimetele ebasobiva maastikutüübiga. Vaid EM lühirada ja baltikad pakkusid mingit väljundit, kuid tõsiselt ennast kokku võtta ei suutnud. Seega la...