Tarbatu vol. 4 - Suuremad esinemised

Rahvatantsuansambel oli veel mõnikümmend aastat tagasi nimetuse poolest tiitel, mida kandsid Eestis vähesed grupid ning see eeldas kõrget kvaliteeti ning rõhku autentsusele. Tiitlil kui sellisel enam praegusel ajal suuremat tähendust ei ole, sest ansambliks võib ennast nimetada igaüks, kuid Tarbatus nägid meie juhendajad jätkuvalt suurt vaeva, et hoida tantsijate tase kõrge, sammud puhtad ning üldine olek väärikas.

Ansamblile kui sellisele olid kõige olulisemaks väljundiks iga 5 aasta tagant toimuv juubelikontsert, milleks ettevalmistus algas vähemalt 2 aastat varem.
Kunstilise juhi Jaanus Randma pikaajalise töö tulemusena pidas Tarbatu enda juubelikontserte viimase paarikümne aasta jooksul tüüpiliselt Vanemuise teatrisaalis, kus publiku tooliridade tõusev asetus võimaldas kõigil saada võimalikult hea visuaalse pildi laval toimuvast.
Samuti võis kontserti pidada eksklusiivseks, sest toimus nendel kordadel vaid üks esinemine.
Antud rutiini toob tänavune kontsert muutuse, sest toimuma saab see hoopis Luke mõisapargis.

Ise jõudsin kaasa teha kahel juubelikontserdil, esmalt III koosseisus 2011 ja siis I koosseisus 2016.

2011 kontserdist tuleb peamiselt meelde see vaev, mida meie koosseis nägi Otsapandjatse veatu sooritamise nimel. Ühel varasemal väiksemal esinemisel sai proovitud ka tantsu kohendamist sobivamaks, kuid see tekitas hoopis segadust juurde. Veel vahetult enne juubelikontsertigi läksid umbes pooled tantsukorrad üsna aia taha, kuid lõpuks lava peal tuli veel adrenaliin appi ning lõpptulemus oli uhke.

Teine fantastiline elamus oli seotud II koosseisule kaasaelamisega, kui nad esitasid publiku ‘sooviloona’ vene tantsu. Kontserdi vaheajal oli aatriumis kast publikule, kuhu sai kirjutada nii-öelda soovitud tantse, mida Tarbatu võiks viimases osas esitada.
Sarnaselt vene ja valgevene riigi hääletustele oli ka see hääletus korrumpeerunud ning tantsu esitamiseks oli tegelikkuses eelnevalt palju vaeva nähtud. Publikule aga sai sooviloo hääletuse tulemust esitletud üllatusena.
Küll aga oli Ida-Virumaa kohaliku tantsutrupi juhendaja poolt õpetatud tants äärmiselt kiire, tehniline ja efektne ning kindlasti kogu tollase II koosseisu üks tipphetki Tarbatus. Endal jäi üle vaid kadestada ja kaasa elada…

Õhtul oli ka järelpidu…


2016 kontsert oli kolme suure eristuva plokina, millest esimese täitsid peamiselt sõprusansamblid Lätist ja Leedust. Ka me ise tegime ühe läti ja leedu tantsu.Teine plokk oli valdavalt varasema 2011 Gaudeamuse Eesti kava lavaline tõlgendus ning viimane osa juba klassikalisem repertuaar.
Vaeva sai nähtud palju ning esinemine õnnestus vastavalt.



Meeldejäävamaks tantsuks oli ehk süit saarte tantsudest, lihtsal põhjusel - seal oli ka endal soolo-osa, kus tuli vaheldumisi kaaslast tõsta või siis ise jalad taevapoole visata.

Juubeli järelpeost millegi pärast väga paljut ei mäleta - toimus vist Sõbramajas.

Suuremateks esinemisteks sai pidada ka ühiseid kontserte sõprusansamblitega. Tegemist oli siis Balti põllumajandusülikoolide rahvatantsuansamblitega (Eestist, Lätist ja Leedust kokku 3 ansamblit). Kontserdid toimusid iga aasta erinevas riigis.

Elavamalt on meelde jäänud nendest kontserditest esimene, Leedus 2010 aastal ja Lätis 2014 aastal.

Läti kontsert toimus Jelgavas ning kaheks päevaks kohale sõitnud ansambli seltskond oli energiat täis. Kuna kohalikud majutasid meie grupi naised ja mehed erinevatesse hoonetesse, siis põhjustasime palju peavalu kohalikule valvurile, kes pidi hakkama saama meie pideva vajadusega hilistel tundidel sisse-välja voorida. Tema vaeva vähendamiseks sai testitud ka akna kaudu sisenemist, kuid see lõppes ühe voodi purunemisega.
Linnatänavatel sai kogemata üks liiklusmärk pikali kukutatud ning üks liiklustorbik jõudis suveniirina koos meiega ka Eestisse.
Väike kokkupuude oli kohaliku politseiga kesklinnas voolava jõe ääres. Nimelt selgus alasti veest välja ronides, et selles kohas ei tohtinudki ujuda.
Esinemised läksid seevastu aga palju rahulikumalt ning tagasiteel kostus bussis vaid norskamine.

Aastate jooksul kogunes erinevaid esinemisi sedavõrd palju, et kõik enam eriti meeles ei olegi. Suuremaid kontserte korraldas ka ERTAL (Eesti Rahvatantsuansamblite Liit), kelle üritused olid heaks kohaks, et võrrelda enda taset ka teiste ansamblitega. Kõige suurem lava, kus peal sai ka käidud oli vist Nordea kontserdisaal.