Kõike saab kaardistada

Mingisugusegi järjepidevuse hoidmiseks katsun seda aega töölt näpistada ja ikkagi jätkuvalt sissekandeid teha. Olgugi, et mitmed tegevused vääriksid vähe pikemaid tekste ja põhjalikumat jäädvustamist, siis pean rahulduma ka sellise ülevaatliku kokkuvõttega. Esmalt alustan võlgadest. Kuna äsja lõppenud hooajal panin põhirõhu (loe: eesmärgid) öistele tiitlivõistlustele, siis paari sõnaga veel hilinenult ka EMV öistest Hiiumaal. Ettevalmistus selleks oli alla igasugust arvestust. Häbilugu, sest oli ju justkui seatud oluliseks võistluseks. Siiski tegi kehaline seisund koos pealesunnitud puhkusega trennidest ning kodumaale reisimine ja maal tegutsemine oma töö. EMV-le eelneval nädalal oli kogu 6 päeva ainuke trenn vaid päev enne võistlust tehtud 7km jooksuke. Viimane öine orienteerumine jäi aga hoopis märtsikuusse.  Stardis proovisin aga siiski olla optimistlik ja läksin endast parimat andma. Juba esimesse punkti joostes oli tunda tehnilist rabedust, kuid asi püsis veel kontrolli all. E...

Juba eelmises sissekandes tõin esile kogu talve vaevanud probleemi füüsilise seisukorra osas. Põhiprobleemiks hindasin kroonilist unepuudust, suhteliselt kõrge treeningmahu, pikkade tööpäevade  ja muidu kiire elutempo foonil. Pärast Norra öiseid süvenes üldine kurnatus veelgi kui pidevalt raskeks muutus juba sörkimine ja kohati ka lihtsalt kõndimine. Seega võtsin lõpuks vastu otsuse visata treeningplaanid põõsasse ning proovida kehale puhkust anda, et mingisugunegi enesetunne tagasi saada. Sealjuures oli muidugi eelkõige vaja korralikult unetunde koguda. Otsus sattus ajaliselt olema maikuus, just planeeritud tööpuhkuse alguses, kui sõitsime Eestisse, Muhusse maale puhkama. Puhkus trennist asendus eestlaslikult aga kõiksugu tööde ja asjatoimetustega maal. Valmis sai tehtud ka uus terass. Ilmaga meil ei vedanud. Temperatuur püsis visalt alla 10 ning päev läbi väljas olles tilkus nina pidavalt tatti.  Siiski oli puhkamisest niipalju kasu, et nädalalõpus EMV lühirajal suutsin teha...