Kõike saab kaardistada

Juba eelmises sissekandes tõin esile kogu talve vaevanud probleemi füüsilise seisukorra osas. Põhiprobleemiks hindasin kroonilist unepuudust, suhteliselt kõrge treeningmahu, pikkade tööpäevade  ja muidu kiire elutempo foonil. Pärast Norra öiseid süvenes üldine kurnatus veelgi kui pidevalt raskeks muutus juba sörkimine ja kohati ka lihtsalt kõndimine. Seega võtsin lõpuks vastu otsuse visata treeningplaanid põõsasse ning proovida kehale puhkust anda, et mingisugunegi enesetunne tagasi saada. Sealjuures oli muidugi eelkõige vaja korralikult unetunde koguda. Otsus sattus ajaliselt olema maikuus, just planeeritud tööpuhkuse alguses, kui sõitsime Eestisse, Muhusse maale puhkama. Puhkus trennist asendus eestlaslikult aga kõiksugu tööde ja asjatoimetustega maal. Valmis sai tehtud ka uus terass. Ilmaga meil ei vedanud. Temperatuur püsis visalt alla 10 ning päev läbi väljas olles tilkus nina pidavalt tatti.  Siiski oli puhkamisest niipalju kasu, et nädalalõpus EMV lühirajal suutsin teha...

Esimese veidi olulisema võistlusena tulid vastu Norra öised meistrikad. Registreerunuid sai üle 100 ning praktiliselt kõik tugevad kohal. Tore, et tänavu otsustati eraldistardi kasuks. Tavaliselt annab parima meelekindluse starti minnes see kui tead, et ettevalmistus on tehtud hästi ning usaldad eelnevat tööd ja vaeva. Antud juhul proovin endale siis sisendada, et olen teinud oludest lähtuvalt kõike nii hästi kui olen saanud ja osanud. Põhirõhk 'oludest lähtuvalt'. Eks hooaja esimese vormitõusu saavutamine oli pigem pessimistlik zongleerimine. Murekohti oli selgelt rohkem kui positiivseid hetki ning ei olnud kindlust, kas õnnestubki üldse adekvaatne jooksusamm välja võluda. Keeruline oli ka võistluse sobitamine nö treeninglaagri kavasse, sest tuli ju ka kasutada mitut Kristiansandis veedetud päeva uutel maastikel o-trennideks. Õnneks niipalju kogemust organismi manipuleerimisega on mul tekkinud, et selleks üheks stardiks suutsin panna keha liikuma (seda küll teadlikult järgneva...