Pikaleveninud orienteerumisfestival ehk kuidas end paari kuuga oimetuks võistelda.
Juba eelmises sissekandes tõin esile kogu talve vaevanud probleemi füüsilise seisukorra osas. Põhiprobleemiks hindasin kroonilist unepuudust, suhteliselt kõrge treeningmahu, pikkade tööpäevade ja muidu kiire elutempo foonil. Pärast Norra öiseid süvenes üldine kurnatus veelgi kui pidevalt raskeks muutus juba sörkimine ja kohati ka lihtsalt kõndimine. Seega võtsin lõpuks vastu otsuse visata treeningplaanid põõsasse ning proovida kehale puhkust anda, et mingisugunegi enesetunne tagasi saada. Sealjuures oli muidugi eelkõige vaja korralikult unetunde koguda. Otsus sattus ajaliselt olema maikuus, just planeeritud tööpuhkuse alguses, kui sõitsime Eestisse, Muhusse maale puhkama. Puhkus trennist asendus eestlaslikult aga kõiksugu tööde ja asjatoimetustega maal. Valmis sai tehtud ka uus terass. Ilmaga meil ei vedanud. Temperatuur püsis visalt alla 10 ning päev läbi väljas olles tilkus nina pidavalt tatti. Siiski oli puhkamisest niipalju kasu, et nädalalõpus EMV lühirajal suutsin teha...