Muhu jooks 2023

 Kuna olen varasemalt sellest jooksust kirjutanud, siis teen ka tänavusest märke. 

Ettevalmistus oli olematu, sest pärast Šveitsist tagasitulekut keskendusin maal köögi kokkupanekule, kaevu puhastamisele, kivisillutise ladumisele ja veel loendamatutele töödele ning kohustustele. Seda siis veel palgatöö ja pere kõrvalt. Tulemuseks oli kolme nädala jooksul vaid 7 trenni, kus kogunes umbes 60 jooksukilomeetrit. Tahtsin tegelikult ju ka suve nautida. 

Aga jooksma ma siiski läksin...lihtsalt lõbuks...poolmaratoni. 

Võistluspäev vajas tavapärasest rohkem planeerimist. Nimelt jäin üksi Ilset hoidma ja samaaegselt suhtlesin ka külla tulevate Joosepi, Marili ja Margretiga. Lisaks eelnevale tuletati mulle hommikul kõnega meelde, et olin kuu aja eest sellele päevale lasknud ka valvetöö panna (arvutis). Seega sain ka ühe uuringu enne starti sõitmist ära vastata ning otsisin kiirelt endale mõneks tunniks ka asendaja.

Võistlusplatsil jätsin Ilse vanaemale, kes jõudis u. 3 minutit enne starti kohale ning sain ise lippama hakata. 

Jooks ise oli igav. Alustasin ettevaatlikult, kuid sellest hoolimata hakkas raja teises pooles väga raske ning lõpuks tempo langes ikkagi loodetust madalamale - puudlik vorm ei halastanud. Ilm oli pigem normaalne, vahepeal vastutuult. 

Ajaks tuli 1:27:49, mis osutus olema 24 sekundit kiirem kui kaks aastat tagasi joostud tulemus.