Mõtteid hooaegade vahel

 Enda peas tegin natuke tagantjärgi mõttetööd juba aastavahetuse paiku, kuid loomulikult ei kipu igapäevaste tegemiste kõrvalt olema aega ka asju üles kirjutada. 

Mõttetöö aga hõlmas endas analüüsi eelmise hooaja tulemustest ja nende eeldustest. Tuli tõdeda, et eelduste kallal vaeva nägemine oli otseses korrelatsioonis tulemuste ja sooritustega. 

Nimelt läksin eelmisele hooajale vastu ilma konkreetsete eesmärkide ja plaanita. Tahtsin vaid nautida orienteerumist ning improviseerisin treeninguid vanade harjumuste pealt. Eks selline plaanitus oligi tegelikult teadlik, sest hooaja algul ei leidnud kalendrist ühtegi olulist võistlust, mis oleks kuskilt sügelema pannud ja motivatsiooni tõstnud. Oli ju hooaja algus sprindisuunitlusega, millega mina kaasa ei läinud ning hooaja teise poole euroopakad minu jaoks pigem igava ja isiklikele võimetele ebasobiva maastikutüübiga. Vaid EM lühirada ja baltikad pakkusid mingit väljundit, kuid tõsiselt ennast kokku võtta ei suutnud. Seega lasin rahulikult rongil minna ja võtsin antud hooaega kui pausi või puhkust, et ennast koguda, niigi kiire elutempo foonil. 

Sellegipoolest kasutasin ma ära avanenud võimalused euroopakatel ja MK-l osaleda. Ühest küljest on orienteerumine rõõm ja iga start on starti väärt ning teisalt on ju ka tore, kui koondisel saavad kõik pakutud kohad ka ilusti täidetud. Kuna aga minu plaanidesse tekkisid need võistlused väga viimasel hetkel, siis loomulikult füüsiline vorm rahuldust ei pakkunud ning seega ka kogu sooritus erilist rõõmu ei tekitanud. 

Hooaja kõige paremad ja nauditavamad sooritused said teostuse hoopis juhuslikel külavõistlustel (samas ägedad maastikud). Niisiis - kuda külvad, nõnna lõikad. 

Eesolevaks hooajaks on aga soov seada lähenemine jälle mõnevõrra konkreetsemaks. Võistlused, mis oma iseloomu ja maastike poolest mul pulssi tõstavad on sel aastal Norra öiste MV, MV lühirada, MK Idres ja Eesti öiste MV. Loomulikult tahaks hästi joosta ka baltikatel, kus maastik näib olevat samasuguse iseloomuga nagu enda värskelt joonistatud Küti mets Eestis. 

Kõik nimetatud võistlused paiknevad mõõdukate ajavahemike tagant, mis võimaldab head keskendumist nii treeningute planeerimise kui ka tehnilise ettevalmistusega. Eks ajapuudus säilib nagunii, sest suvisel perioodil tuleb kaasa lüüa ka klubi treeningute korraldamises ja muidu ürituste abistamises (1,5 kohaga töö kõrvalt), kuid loodan siiski leida piisavalt ressurssi ka võistlussoorituste ettevalmistamiseks. 

Ettevalmistav talveperiood algas iseenesest tagasilöögiga, kui kukkusin ühel risusel ja kaljusel nõlval mäest alla joostes halvasti jalale ning tekkis põlveliigese ülesirutus. Tulemuseks luu põrutuskolded (mikromurrud) ning tugev liigesefusioon. Õnneks aga olulisemad sidemed ja meniskid jäid valdavalt terveks ning taastumisaeg piirnes 1 kuuga. Küll aga aktiveeris antud vigastus jälle kroonilisema häda ehk patellaarse valu, mis on mul tingitud kõhrekahjustustest ja seotud ka kergekujulise trochlea düsplaasiaga. Niisiis ei saa küll rääkida muretust ja piiramatust trennitegemisest, kuid kõiksuguste moduleerivate metoodikatega olen suutnud siiski alates jaanuari algusest teha üsna plaanipäraselt trenni ja mingit elementaarset põhja laduda. Positiivse poole pealt tasub kindlasti mainida, et eelmise aasta (lasteaiast pärit) haigustulv pole seni samas mahus kordunud ning vaid paar kergemat külmetust on üle käinud. Ju sai lapsel suur osa haigusi mullu läbi põetud ning nüüdne immuunsus ja kanduvus on selgelt väiksem. Loodetavasti kestab selline seis kevadeni. 

Kommenteerides veel muidu igapäevasemaid tegevusi, siis tulevad pähe sellised asjad:

- Ilsel on hakanud tekkima ka lisaks elementaarsetele eneseväljendustele veel laiemapõhjaline norra keele kasutusoskus, mis võimaldab kiiremini ja vabamalt suhelda teiste laste ja ka täiskasvanutega. Antud oskus lisab silmnähtavalt ka enesekindlust ja rõõmu igapäevastesse tegemistesse. Seda on tore näha.

Meeleolukas oli ka tema sünnipäeva tähistamine novembris, kui külla tulid vanavanemad koos tädiga ning rentisime majakese Lifjelli mäemassiivi serval. Ilmad olid küll tuulised kuid see-eest päikeselised.

 Jõulude ajal aga jõudsime koos Lottemaal ära käia.

- Merilin proovib lähiajal teha ära norra keele eksami ning taotles kohta ka kohalikus residentuurisüsteemis. Kuna kuulu järgi on siin järjekorrad pikad ja vastuvõtmisel kasutusel 'huvitav' punktisüsteem, siis eks näis, mis tulemus tuleb...

- Hiljuti sai osa võetud Norra MV-st suusa-O lühirajal ja sprindis. Kuna viimane suusa-O start oli mul 2 aastat varem, siis enda sooritust edukaks ei saa nimetada ning kaotust maailmameistrile tuli kamaluga. Võistlus toimus aga Kesk-Telemargis, kus seni ei ole seda ala korraldatud ning korraldajaks oli tavaline kohalik küla spordiklubi. Spetsiifilised o-teadmised telliti lihtsalt Oslo lähistelt sisse. Seega on Norras orienteerumine piisavalt laiapõhjaline ala, et võistluste korraldamist võetakse ette ka orienteerumisega vähe seotud kohalikes klubides. Tore oli ka näha, et antud võistlustel tuli rohkel starti ka kohalikke inimesi, kellest paljud ei olnud kunagi varem tegelenud orienteerumisega või veel vähem suusa-Oga (küll aga ilmselt suusatamisega). Pakuti erineva pikkusega avatud radu ja algajate radu ning reklaamtöö kohalikus kogukonnas oli tulemuslik. Ka kaardialuseid oli laenutamiseks suures hulgas.

- Toimus viimaks ametlik klubi pidu uues klubimajas, mis sai valmis tegelikult juba suvel. Maja eelarve oli vist u 300 000€, millest klubi maksis ise 200 000 (ülejäänu oli valla ja sponsorite toetus). Rahalise eelduse selliseks väljaminekuks teostas Porsgrunn OL juba 2015 aastal, kui oli peamine korraldaja juunioride MM-l Raulandis. Väidetavalt saidki nad tollal võistlustelt umbes 250 000€ suuruse kasumi.

Vana klubimaja läheb lammutamisele. 

Peo puhul oli ehk ainsa uudse elemendina minu jaoks orienteerumisteemaliste laulusõnade paberil jagamine kõigile ning neid laule lauldi söögi kõrvale planeeritult kooris. 

- Ilmaolud on siin Grenlandis selgelt lumisemad ja talvisemad kui Eestis ning suusatada saaks piiramatult (kui vaid aega oleks). Samal ajal on sulaperioodid taganud ka rannikul lumevabad olud ning jälle on heameel tõdeda, et saame elada piirkonnas, kus on poole tunni kaugusel nii talvised suusarajad kui ka põnevad rannikuäärsed kaljumaastikud kiireks orienteerumiseks. 

- Eelmisel aastal alustas klubi esmakordselt ka 5-8 aastaste regulaarsete o-treeningutega ning kuigi alguses oli spordisaalis vaid mina koos ühe teise vanema ning kahe lapsega, siis tänaseks on rutiinselt juba vähemalt kümmekond last kaasatud. Kuna selles vanuses veel tõsisemat o-teooriat lapsed ei jaksa omandada, siis on põhirõhk liikumismängudel ja teatud kergemate ülesannete sooritamisel. Kohati on lisatud pisikesi o-elemente. Kuigi Ilse on ka sellise kergema koordineerituse jaoks veel kohati liiga noor (3+), siis üldine trennimelu ja võimalus ringi joosta ning redelitel turnida pakub siiski piisavalt lusti ning käime stabiilselt kohal.

- Äsja toimus kiire 5-päevane sutsakas Alicantesse, kuhu leidsin aega kaasa minemaks abitreenerina, et aidata kaasa klubi noorte treeninglaagris (motivatsioonireis klubi tublimatele). Kaasnevalt sai ka ise treeningutesse väikese vahelduse.