Talvised trennid

Katsun natukene ka treeningolusid talvises Norras kokku võtta. 

Minu rutiinse treeningnädala baasi loob kodunt tööle ja tagasi jooksmine, mis annab tööpäeva algkilometraaziks umbes 14km. Kui on energiat piisavalt, tekitan vaheldusrikkust sellele jooksule kiirenduste või lõikudega. Lisaks ka kaks jõutrenni nädalas. Üldiselt on jooksuotsad mulle üsna parajad (7km peale 100m tõusu), kuid talve teises pooles oli konarlikku jääd ebameeldivalt palju, mis ühel hetkel tekitas ka kerge valulikkuse parema jala hüppekas. Õnneks see suures pildis aga treeninguid ei mõjutanud (võrreldes muude probleemidega). Nö. transpordina toimiv treening on oluline aja kokkuhoiu koht, sest keskmiselt tuleb nädalas töötunde 45-55 ning iga vaba tund on arvel.

Mainitud baasile lisandub talveperioodil veel üks klubitrenn teisipäeviti, üks piirkondlik ühisstardist o-trenn kolmapäeviti ning nädalavahetuse varieeruvad tegevused. 

Teisipäevane klubitrenn hõlmab endas reeglina tund aega õues (intervalltrenn/lihtsalt jooks/orienteerumine/vm spetsiifika), pool tundi sees jõutrenni ning pool tundi saalihokit. Trenni algusosa on jaotatud samas kolme grupi vahel - tillukesed (0-6 aastat), väikesed (7-12 aastat) ning kõik ülejäänud. Spordisaalis pakutakse esmalt aktiivseid liikumismänge ning esmaseid õpetusi kaardi sümbolite kohta kõige väiksematele, kes on koos vanematega ning hiljem võtavad saali üle vähe vanemad lapsed, kellele tehakse juba konkreetselt koos kaartidega harjutusi. Ka ise oleme Ilsega, kes on praeguseks 2,5 aastane, tillukeste ''trennist'' osa võtnud ning võimalus suuremas saalis erineva atribuutikaga ringi joosta ja tegutseda pakub suurt lõbu - olgugi, et kõigest toimuvast veel päris aru ei saa. 

Antud tillukeste aktiviteet on käima pandud eelkõige selleks, et maast ja madalast tuua lapsed klubitegevusse ja neid selle juures ka hoida - eks ikka selleks, et teised spordialad varakult kõiki lapsi täielikult endale ei suudaks krahmata (eelkõige siis jalgpall nt.). Lisaks pakub võimalust ka lapsevanematel asjaosalistena juures olla ja lastega koos mängida.

Klubi talvised O-trennid toimuvad enamasti klubi ''kodumaastikul'' Borgeåsenil. Tegemist on minu arvates täitsa põneva platsiga, kus tihe teedevõrk võimaldab hästi läbi viia algõpet, kuid keerukas reljeef on siiski väljakutsuv ka kogenumatele. 

Näiteks siis kaardi väljavõte siin:

Kui on liiga lihtne, tuleb ainult rajad ära võtta ning tulemus järgnev: (Allservas olevas koolihoones on ka sisehall, kus toimub talvine sisetegevus.)

Kolmapäeviti toimuv piirkondlikult erinevate klubide poolt läbiviidav ''päevak'' kannab nime Vinterjukola ehk talvine jukola ning on mõeldud siis ühisstardist õiseteks o-treeninguteks, kuigi soovijad saavad ka eraldiseisvalt kaardiga metsa minna. Maastikud on linnalähedased metsad, mis ilmselt kohalikele on juba üsna pealuu sisse kulunud, kuid mulle pakuvad siiski põnevaid väljakutseid. Kel huvi, leiab kõik vastavad kaardid Liveloxist üles. Nendel jooksudel on reeglina olnud 1-5 heal tasemel konkurenti, kellega on olnud üksjagu madistamist. Jaanuaris-veebruaris, kui olud olid ka siin vähe lumisemad, kolisid antud trennid sprindikaartidele linnamaastikel, kuid nüüd oleme metsas tagasi.

Nädalavahetused on mitmekülgsed. Tihti leiab mõne o-võistluse, kuid kesktalvel tegelesime rohkem labase suusatamisega. Kodunt poole tunni sõidu kaugusel leiab umbes 6 erinevat suusaradade piirkonda, millest kaks asuvad kõrgemate mägede vahel ja pakuvad sadade kilomeetrite pikkusi suusaradade võrgustikke. Just loodus on seal kõrgemal ka ägedam. Lisaks leidub nende võrgustike sõlmpunktides majakesi, kus nädalavahetuseti pakutakse mõistliku hinna eest värskeid vahvleid, snäkke ja muud (kuumad joogid hinna sees!). Seega oleme täiel rinnal nautinud üheskoos sõitmist ja majakestes pakutavat. Kuna ka Ilse on meil sõitudel suusakärus kaasas, siis mõjuvad meie ühised suusasõidud pisut pikaldaste jõutrennidena, kuid olen vaikselt hakanud lisaraskuse ja sellest tingitud suusastiilimuudatustega ka ära harjuma. Kui juhtub ka eriti hea lippega ilm olema, siis ei ole kandam kohati tuntavgi. Kes tahab planeerida suusaotsi Norras, siis parim veebisait on skisporet.no, kus on reaalajas radadehooldusinfo ning see katab enamusi suuremaid radade võrgustikke üle Norra.

Pilte suusaradadelt:

Kui mainida treeningplaanide täitmist, siis talve algus oli üsna lubav, kuid talve teine pool on toonud enam raskusi. Nagu varasemalt olen maininud, siis Ilse lasteaias käimine on avanud haigustekitajatele otsetee meie koju ning organism on pideva rünnaku all. Piisab vaid ühest veidi intensiivsemast nädalast ning mõni tõbi lööb jälle välja. Kõige pikem, terve nädala kestev siruliolek oli veebruari keskel. Kui tundus, et olen sellest hakanud välja tulema, siis algas planeeritult kevadlaager Alicantes, mis läks hästi, kuid tähendas jälle veidi liiga järsku tõusnud koormust. Pärast Alicantet tuli otsa veel intensiivne nädal kodus ning tulemuseks jälle kehvem enesetunne koos silmapõletikuga. Seega üle kivide ja kändude on tee, kuid kevade osas olen siiski pigem optimistlik. 

Natuke Alicantest kah. Kuna sügisel mingeid konkreetseid varaseid pakkumisi Eestist ei tulnud ning Anttolan Urheilijat plaanis üle mitme aasta Hispaaniasse sõita, siis sättisin ka enda plaanid selle võimalusega kokku. Eks töölt ei kannata hetkel ka üle ühe nädala vabaks võtta - muidu ei saa enam suvel puhata. 

Treeningud olid valdavalt teada-tuntud Guardamari luidetel koos mõne kaugema trenni ja sprindiga linnas. Liivane pind oli nii jalgadele kui kehale väsitav ning laagril oli tuntav (ja loodetavasti positiivne) treeningmõju. Kuna eelnevalt olin pikalt haige, siis loomulikult värskust nädalaga kehasse ei tekkinud. 

Nädal pärast Hispaaniast tagasitulekut toimus traditsiooniline Lõuna-Norra orienteerujate dessant Põhja-Taani, kus toimus hooaja avavõistlusena Nordjysk 2-dages. Minireisi suurim väärtus oli ehk lapsevanemate seisukohast ööbimiskohaks olev Skallerupi puhkekeskus oma arvukate rajatiste, võimaluste ning korraliku spa ja veekeskusega. Uhke mängumaa sisutas lastele mitmeid päevi. 

Võistlustel osalesin kogu programmi, mis algas treeninguga reedel ja jätkus õhtul öise proloogiga. Laupäeval tavarada ning pühapäeval lühirada. Treeningu ajal nautisin loodust. Öise raja jooksin tempokalt ilma suuremate vigadeta ning tasuks teine koht. Öise maastik oli ka antud nädalavahetuse kõige põnevam. Sellel aastal oli võistluse põhipäevade (L ja P) maastikuks valitud pigem lihtne plats, kus esines küll toredat mikroreljeefi, kuid teede ja radade võrgustik oli juba niivõrd tihe, et võistlus oli rohkem krossijooksu moodi. Või siis teistpidi võrdlusena pigem nagu ratta-O ilma rattata. Juba väsiva keha ja aeglaste jalgadega olin protokolli keskosas. Üldiselt tore käik ning Skallerupi soovitan kõigile lastega reisijatele.

Jupp öisest:

Nüüd alatest aprillist lülitub klubi suvisele treeningreziimile, mis tähendab kolme planeeritud ühist O-treeningut argipäeviti koos tihedalt võistlusi täis nädalavahetuste kalendriga. Ka mind ennast osati juba aktiivselt klubi treeningute planeerimisse kaasata ning tuleb hakata radu vorpima... Lähima suurema kohaliku võistluseni on veel 2 nädalat aega atra seada. 

Lõppu veel valik mõningatest etappidest selle hooaja Vinterjukoladelt või väiksematest treeningutest.