Uus etapp Norras

Umbes kolm aastat tagasi hakkasin aktiivsemalt mõlgutama mõtteid elada teatud periood välismaal. Elukorralduslikult aga ootasin residentuuri lõppu, et ei peaks haridustee bürokraatiaga pead vaevama. Valmis töötajana tundub teises riigis pikemalt elamine veidi lihtsam.
Seega aktiivselt hakkasin võimalusi uurima aasta tagasi (2022 sügisel). Eriarstide vajadus on skandinaavias küllaltki suur ning seega on ka erinevaid töötajaid vahendavaid firmasid jalaga segada. Ei läinud seega kaua kuni sain ühe firmaga jutule, kellel oli kiirelt pakkuda ka potensiaalne tööandja. Käisin korra kohapeal nägu näitamas ning sõlmisime esialgse lepingu.
Endal jäi üle hakata vaid aktiivsemalt keelt õppima ning jooksvalt ka mõned paberid korda ajada.
Valik langes Norra kui sihtkoha peale eelkõige seetõttu, et Soome tundus arstina liiga ‘’mainstream’’. Norra mäed on lisaks ka suuremad ning maastike varieeruvus suurem. Seega orienteerumise tagapõhi oli nii üldise otsuse kui ka riigivaliku juures peamise tähtsusega.
Kindlasti tasuks ära märkida ka, et välismaale minek ei olnud seotud finantsiliste kaalutlustega. Kui võrdlen enda eelmise aasta palgatasu Eestis tulevase palgaga Norras ning arvestan juurde elukalliduse, siis jääb elatustase laias laastus samale pulgale. Eks see on osalt tingitud ka sellest, et asun Lõuna-Norrasse, mitte kaugele põhja, kus perifeerias töötamise lisatasud oleksid oluliselt suuremad. Küll aga orienteerumise seisukohast on väljavaated Norras selgelt etemad kui Eestis.
Ajaliselt suurim koormus Norra tööleminekuks oli seotud keeleõppega. Norras radioloogina töötamiseks peab saama tunnistatud keeletaseme B2. Enam patsientidega kokkupuutuvatel erialadel ka C1.
Eelnevalt olin küll aeg-ajalt Duolingot näppinud, kuid reaalne õpe algas pihta alles detsembris.
Õnneks Eestis saadud arsti ja radioloogi kutsetunnistused võetakse Norras ilma suurema probleemita omaks.
Nüüd, 10 kuud hiljem (septembri lõpus) tegin Norra keele B2 tasemetöö ära ning võin ametlikult tööle asuda. Aja ja energia panus oli selle 10 kuu jooksul keskeltläbi 2 tundi keeletööd päevas, millest 3 tundi nädalas oli video teel tunnid norrakast keeleõpetajaga. Kuna antud keeleõpe lisandus niigi tihedale päevakavale töö, pere, trenni, võistluste ja maakodu väljaehitamise kõrvale, siis peab tõdema, et see 10 kuud oli äärmiselt koormav. Eesootav harjumine uue keskkonna, töökoha ja keelega aga vähemalt esialgu veel suurt puhkust ei anna.
Tööandjaks saab olema Sykehuset Telemark ehk Eesti mõistes Telemarki regiooni keskhaigla, mis asub Skieni linnas. Haigla patsientuuri suurus on sarnane Tartu Kliinikumiga, kuid ampluaa on veidi väiksem - ehk näiteks kuskil Ida-Tallinna keskhaigla tasemel.

Skien on linn, mis on suures osas kokku sulanud Porsgrunni linnaga ja kui arvestada veel piirkonna (Grenland) väiksemad asulad juurde, siis rahvast ongi siin kuskil 100 000 ümber. Grenland hõlmab endas ühte suuremat orgu koos väikese fjordi ja sellesse suunduva jõega, mis lähtub mägisest ja metsasest Telemarki regioonist. Asukohast sõltuvalt on piirkond üks Norra tööstuse hällidest ning enne seda oli oluline metsanduspiirkond.
Võttes arvesse mere ja mägede lähedust ning üpris varieeruvat pinnamoodi, siis tulemuseks on väga eriilmeline loodus, mis muutub kõrgemale tõustes kiirelt. Orgude alaosades on palju lehtmetsa, mis mõne järsema nõlva peal on ka üpris ürgse moega. Kuna esineb palju pööki, vahert ja leppa, siis mõned metsaalad meenutavad isegi Prantsusmaa alpide eelmäestike karstimetsasid. Palju on ka karjatatavaid alasid, mis vahelduvad järskude ning kaljuste mäetippudega. Taimestik on tihti identne näiteks Lõuna-Eestiga (jah, on ka nõgest), kuid paikneb skandinaavia kivide ja kaljude peal. Seega siinsed raiesmikud ja valgustusraied on julgelt 2x hullemad kui eestlastele harjumuspärane. Samas on 10-20 minutit autoga kõrgematele platoodele sõites piiramatult ka võrratut, klassikalist skandinaavia ilumetsa oma mikroreljeefi ning keerukate nõlvadega.

Kolimisprotsess algas erinevate variantide kaalumisega. Kuna kolimisfirmade pakkumised jäid vahemikku 3000-4000€, siis selle peale ostsin lihtsalt 2000 eurose haagise ning pressisin kõik kaasavõetava sinna sisse. Võtsime Eestist kaasa diivani, lapsevoodi, kaks lauda, tehnika, ratta, suusad, muud spordiasjad jm pudi-padi. Muu tuli siis hankida kohapealt. Köögitehnika oli õnneks juba olemas.
Kolisime sisse eraldi majja, mis asub maaomanike kõrval, suurema hooviala peal. Üürihind on u. 1000€ kuus. Maja on Skieni linnast veidi väljas, metsa serval ning haiglast u. 7-8 km kaugusel. Esimest korda viisin ellu eesmärgi elada (heal) orienteerumiskaardil, mis ei ole minu enda joonistatud. Antud kaart on selline:



Maja ei ole küll väga suur, kuid esialgu tundub meile sobivat. Asukoht võimaldab kodust trenne alustada koheselt 80m-se järsu tõusuga - äge!
Loomulikult olen juba enda ja pere sidunud ka kohaliku o-klubiga. Piirkonnas on 3-4 aktiivset klubi, kuid erinevatel kaalutlustel langes valik Porsgrunn Orienteringslag peale. Klubi seltskond on piirkonnast kõige aktiivsem riiklikel võitlustel osalema ning korraldas ise ka nt. 2021 aastal Norra MV lühirajal, tavarajal ja teates. Lisaks on osaletud juba trennides, päevakul ning käidud ka paaril piirkonna kvaliteetmaastikul.





Vaade Skieni linnale:



Elukoht:


Kommentaarid